logo-white

About Us

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Ut elit tellus, luctus nec ullamcorper mattis, pulvinar dapibus leo. 

Our Gallery

Tere tulemast Eesti väliskogukondade ja diasporaaliikmete uuringu lehele!

2020. aasta sügisel algatati Välisministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel uuring, mis keskendub väliseesti kogukondade uurimisele. Käesolev uuring jätkab Välisministeeriumi 2020. aastal läbi viidud pilootuuringut, mis kaardistas mh Eestiga seotud väliskogukondade rahulolu konsulaarteenustega.

Selle aasta suvel, esmakordselt sellise mahu ja mastaabiga, pöördume koostöösooviga kõigi väliseestlaste ja väliskogukondade poole! Soovime uurida ja mõista väliseesti kogukondade olukorda, soove ning vajadusi, aga ka seda, millised on nende ootused Eesti riigi poolt pakutavate või loodavate teenuste osas.

UURINGUST

Välismaal elab erinevatel hinnangutel 150 000 kuni 200 000 eestimaalast või Eestiga seotud inimest, mis on arvukuselt 15% Eesti elanikkonnast. Igaühel on oma lugu ning omad põhjused väljarändeks. Sellegipoolest on Eestil jätkuvalt soov hoida ühendust kõigi inimestega, kes on parajasti Eestist eemal, ning väärtustada igat eestlast ja eestimaalast, sõltumata nende päritolust, elu- või asukohast.

Käesolev uuring sai alguse 2020. aasta septembris ning kestab 2021. aasta lõpuni. Uuringut viib läbi Balti Uuringute Instituudi meeskond koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega.

Uuringul on kaks läbivat eesmärki. Esiteks soovime saada ülevaadet Eestiga seotud või end Eestiga ühel või teisel moel samastavatest inimestest, nende arvust, taustast, hoiakutest Eesti riigi suhtes, aga ka tagasipöördumiskavatsustest. Teiseks on uuringu eesmärk aidata kaasa Eesti poliitika-, ennekõike Üleilmse eestluse programmi (ÜEP) ja teiste meetmete kujundamisse.

Väliseestlaste ankeetküsitlus viiakse ennekõike läbi veebiküsitlusena, kuid vastavalt soovile ja vajadusele kogume vastuseid ka telefoni teel ja/või paberkujul ankeetidega.

METOODIKA

Uuring koosneb kolmest peamisest etapist. Tegevused etapiti on jaotatud järgmiselt:

1. Eelkaardistavad tegevused

2. Ankeetküsitluse läbiviimine

2. Süvaintervjuud

4. Tulemuste analüüs

KEDA UURIME JA KEDA KAASAME?

TULEMUSED

Uuringu tulemusi avaldame orienteeruvalt 2021. aasta lõpus. Tulemusi kasutatakse diasporaapoliitika kujundamisel, erinevate teenuste ja tegevuse väljatöötamisel ning ÜEP programmi arendamiseks. Uuringu tulemusi saavad lisaks ministeeriumidele kasutada ka muud lõimumispoliitika kujundajad ja elluviijad (INSA, EAS, Work in Estonia jt), kodanikuühiskonna organisatsioonid, ülikoolid, tööandjad, aga ka kõik diasporaavaldkonna eksperdid, teadlased ning Eesti ühiskond ja Eesti väliskogukond laiemalt.

UURINGU MEESKOND

Kristjan Kaldur

Projektijuht
IBS

Kats Kivistik

Analüütik-metoodik
IBS

Robert Derevski

Analüütik
IBS

Liisi Reitalu

Analüütik-metoodik
RAK

Keiu Telve

Analüütik-metoodik
RAK

Nastja
Pertsjonok

Analüütik
IBS

Darya Podgoretskaya

Analüütik
IBS

Helena
Juht

Analüütik
IBS

Maria
Khrapunenko

Analüütik
IBS

Keit
Spiegel

Poliitikanõunik
Välisministeerium

Kui sul on küsimusi või mõtteid uuringu kohta, soovid selles osaleda või aidata muul moel, võta meiega palun julgelt ühendust diaspora@ibs.ee

MEIST

Balti Uuringute Instituut (IBS, www.ibs.ee) on 1996. aastal asutatud iseseisev mittetulunduslik uurimis- ja arenduskeskus, mille peamiseks eesmärgiks on edendada Läänemere regiooni avalikku poliitikakujundamist. Suur osa IBS tegevusest on olnud seotud rahvusvaheliste uuringuprojektide elluviimisega erinevates valdkondades, mis puudutavad riigivalitsemist, sotsiaalset ühtekuuluvust, haridust ja teadust, majandust, ettevõtlust, innovatsiooni ja regionaalarengut ning muid seonduvaid ühiskondlikke ja sotsiaalmajanduslikke probleeme.
Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK, www.antropoloogia.ee) on uuringukeskus, mis aitab vaadata numbrite taha, aitab vastata küsimustele „miks“ ja „kuidas“, võttes arvesse inimeste kogemusi ning perspektiive. RAK põhitegevuseks ja tugevuseks on etnograafilistele, kvalitatiivsetele meetoditele tuginev sissevaade, millest on kasu poliitikate kujundamisel, avalike teenuste disainimisel ning arendamisel. Kvalitatiivsete meetoditega kogutud informatsiooni ja etnograafilise mõtlemise läbi suudetakse välja tuua inimeste kogemused, väärtused ja hoiakud laiemas kontekstis.

UURINGUT VIIVAD LÄBI